Sunday, February 7, 2010

ae tamizh penne

(tamil poem about a young innocent girl, who gave up her first love for her family)

ae tamizh penne
aennadi
un vizhi oram thuzhi eeram
nenjoddu siru baram
punnagayil oor nizhal

aen varthayil nadukkam
paadhaiyil thayakkam

eththuzhigalin orupatkam pirivin sogam
marupatkam vazhkaiyin oor adhdhyayam.

mudhal pattu pavadai
mudhal pattaam pootchi
mudhal dhavani kanavai
polla
un mudhal kadhal
mudhal muththam
mudhal pirivai
saemmiththukol pokkishamaga
ninaiththu paadu
menmei padu

penn munnetram paechoduthaana endru thoondinaan
manadhil urudhi vendum endru maha kavi padinaan.
thoondudhalil pirandha thunichchalodu padi thandammal
thelirnda manadhil pootha urudhiyodu un thyagam!
vanangugiraen
unnai padugiraen

ennigazhvu un mazhalai punnagaiyai parikkamal
un siragil innoru iragaagi ne meelum paratkka
valzhthugiraen
naan vendugiraen

aen? enakku aen? endra kaelvigalukku vidai thaedi
ulmanadhil valzhkai aaraya
kaalam badhil alliththu
nee valzhkaiyai pudiya parimanathodu anuga
valzhthugiraen
naan vendugiraen